Granaat

Granaadi kristallid esinevad tänu oma isomeetrilisele ülesehitusele enamasti üksteise kõrval paiknevate terakestena. Lisaks meenutab kivim oma värvuselt ka granaatõuna seemneid. Siit tuleneb ka kivimi nimetus ladina keelest – granatus – tera. Granaate leidub peamiselt moondekivimeis, aga ka tardkivimeis nagu graniidis, pegmatiidis ja peridotiidis.

Granaat on hinnaline vääriskivi juba ammustest aegadest olles olnud kasutusel juba sküütidel.
Kuid granaat ei ole üks kindel kivim, vaid mineraalirühm, mille moodustavad kuus erinevat, samas oma omadustelt ja keemiliselt koostiselt sarnast kivi. Granaadirühma mineraalidest on kõige tuntumad sügavpunane püroop ja punakasvioletne almandiin. Vähem tuntud erimid on heleroheline grossular, roosa või kollakaspruun spessartiin, mustjas pruun, punakas või rohekaspunane andradiit, smaragdroheline uvaroviit ning hüdrogrossular.

Granaati peetakse eelkõige naiste kiviks. Sügavpunased püroop ja almandiin on andnud talle armastuse kivi kuulsuse. Ta on naiseliku seksuaaljõu, truuduse ja jõu sümbol. See on kirglik, kuid samas väärikas kivi annab enesekindlust, algastuvõimet ja elujõudu, aktiviseerib seksuaalsenergia ja rõhutab kandjast kiirguvat elujõudu.

Grossular on tänu oma ilusale rohelisele värvile võimas ja maalähedane mineraal, temas on tervendavat ja rahustavat energiat.

Kivimit tuleks puhastada voolava veega, kasta tugevasse keedusoolalahusesse ja laadida päikese käes. Äkiline temperatuuri muutus võib tekitada pragusid.