Fluoriiti kasutati ja hinnati juba Vanas-Roomas. Kivimi nimetus tulenebki ladina keelsest sõnast fluere – voolama, valguma. Tegemist on värvuselt väga mitmekesise kivimiga – seda esineb peaaegu kõikides värvides. Kõige enam aga esineb rohelist, sinakasrohelist, violetset tooni; harvemini kollast, veinipunast, pruuni, oranži, valget ja ka värvitut fluoriiti. Tihti paiknevad värvused kihtidena või lähevad järk-järguliselt teiseks tooniks üle luues nii omapärase triibulise, justki voogava kivimi.

Fluoriidi toimet seostatakse inimese mõistuse ja mäluga, seetõttu on hea kaaslane teaduse ja tehnikaga tegelevatele inimestele. Ta on ka hea mõtluskivi, soodustades keskendusmivõimet ja toetab olukordades, kus peab tegelema mitme asjaga korraga või suure terviklahendusga. Fluoriit kaitseb hästi negatiivsete võngete eest ja sobib seetõttu neile, kes töötavad teiste inimestega ja loovutavad idevalt oma energiat.

Fluoriiti tuleb puhastada seebiveega, kivi on väga kuumustundlik, mitte aurutada. Kuna kivi on rabe ja pehme, on vaja seda kaitsta järskude temperatuuri muutuste ja hapete eest.