Jaspise nimetust tuleneb nii pärsiakeelsest sõnast yasm (vene k яшма) kui ka kreekakeelsest iaspis – kirju. Tegemist on läbipaistmatu peitkristallilise kvartsiga, mida liigitatakse leiukoha, värvuse ja mustri järgi. Jaspises vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni kihid koos pigmenteerivate raudhapenditega – sellest tuleneb ka jaspise värvirikkus.

Vääriskivina on jaspist kasutatud juba ammustest aegadest. Vandes legendides on teda nimetatud kõikide kivide emaks. Kristlikus Euroopas sümboliseeris jaspis hingejõudu ja sügavat vaimset usku – kivi oli pühendatud apostel Peetrusele. Jaspis on tasakaalustav, maalähedane, aeglaste võngetega kivi ja toimib peamiselt füüsilisel tasandil – keha energiavoog tasakaalustub ja keha lõdvestub. Jaspis aitab alustatut lõpule viia ning keskenduda korraga ühele asjale. Ta toetab aeglast, kuid kindlat edasiminekut. Seetõttu sobib jaspis hästi neile, kes otsivad elus oma kohta ja tahavad kindlalt maa peal seista.

Laialt on tuntud punane jaspis, kuid see kivim võib olla ka violettpunane, roheline, kollane, valge, sinine või pruun või isegi must. Jaspist esineb nii ühevärvilisena kui ka imepäraste mustritena väga rikkalikkes värvitoonides.

Dalmaatsia jaspis rahulik beežikas kivi iseloomulike tumedate laikudega.
Heliotroop on hinnatud roheline jaspis, millel on korrapärased punaste laigud. Heliotroop on tuntud ka Kristuse vere ja tarkade kivina.
Kontrastset jaspist nimetatakse Picasso jaspiseks.
Maastik- ja piltjaspis esineb beežikates-pruunides toonides ja meenutab puudega maastikku.
Sebrajaspis on mustavalge-triibuline Lõuna-Aafrika kivi.

Kivimit tuleb puhastada veega ja laadida lühikest aega päikese käes. Ettevaatust suurte temperatuurimuutustega, need võivad põhjustada värvimuutuse.