Mäekristall on läbipaistev kvartsi erim. Kivimi nimetus tuleb kreeka keelest – krystallos – jää, kuna tegemist on värvitu kivimiga. Suletiste olemasolu kivimis viitab tema looduslikule päritolule. Mäekristalli mõõdud varieeruvad looduses mõnest millimeetrist mitme meetrini. Mäekristalli kasutati juba mesoliitikumis. Vanade roomlaste ajal jõudis ta Alpi mägedest kasutajateni kandes kivistunud jää nime – crystallos. Alles 1529. aastal võttis Georgius Agricola kasutusel nimetuse kvarts. Idamaades on mäekristall olnud ammustest aegadest tuntud puhtuse, kannatlikkuse ja vooruslikkuse kivimina. Tiibeti mungad peavad mäekristalli kuuetahulisi kristalle (viidates kuuele tšakrale) elavateks organismideks.

Mäekristall on tugevalt puhastav kivim, tasasakaalustab inimese aurat, vimset ja füüsilist keha. See on inot kandev ja talletav kivi, seega teda soovitatakse õppijatele ja kõigile, kel on vaja omastada suur hulk infot lühikese aja jooksul.

Kivimit tuleb puhastada veega, seejärel laadida päikese käes.