Nefriit nimetus tuleneb kreeka keelest nefros – neer. Oma nimetuse on kivim saanud talle omistatavast ravivõimest vabastada inimene neeru- või põiekividest. Enamasti on nefriit värvuselt hallikas-, smaragd- või tumeroheline, harvem valge (väga hinnatud), sinakas, pruunikas, kollane või must. Kivim on kergelt läbikumav. Käesoleva ajani ei ole leitud moodust nefriidi kunstlikuks sünteesimiseks.

Nefriit on erakordselt sitke materjal, mida on kasutatud juba ammustest aegadest. Seda on hinnatud kõrgelt nii Babüloonias, Hiinas kui ka Kesk-Ameerikas. Teda on peetud nii igaveseks, jumalikuks kui ka taeva ja maa kiviks. Konfutsius pidas nefriiti mõistuse, humaansuse, truuduse ja õigluse sümboliks. Vanadele turgi hõimudele ja mongolitele oli nefriit võidu sümbol. Euroopas kehastas kivim ausust, julgust, tarkust, täiuslikkust ja puhtust. Sellega seostatakse pikaealisust ja perekondlikku heaolu.

Roheline nefriit annab sisemist jõudu ja vastupidavust. Ta sobib neile, kes teevad vaimset tööd, mille juures on vaja suurt täpsust ja tähelepanu. Nefriit vaigistab mõtteid ja toetab meditatiivset eluviisi. Nende omaduste tõttu on nefriiti peetud tarkade ja õpetlaste kiviks.

Kivimit tuleb puhastada veega ja laadida päikese käes.