Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on saanud oma nime roomlase Obsiuse järgi, kes tõi mineraali Etioopiast Euroopasse. Juba paleoliitikumis kasutati obsidiaani tööriistade valmistamiseks, hiljem kasutati teda ehtekivina. Vanim obsidiaanist leid on üle 9000 a vana. Obsidiaan võib olla must, hall, pruunikasmust (mahagonobsidiaan), sinakas, rohekas, vahetevahel hõbedase või kuldse refleksiga (č), valgete laikudega (lumeobsidiaan), aga teatakse ka vikerkaarevärvilist obsidiaani.

Obsidiaan tekib peale vulkaanipurset, kui laava jahtub nii kiiresti, et temas leiduvad mineraalid ei jõua kristalliseeruda. Obsidiaan on tugev puhastaja, ta imab endasse negatiivset energiat ja aitab muuta elu. Ta sobib neile, kes arvavad, et neil on liigapehme loomus. See on muutumise ja uuestsünni kivi. Obsidiaani õppetund võib olla väga võimas – tema kandja kohtub iseenda ja oma pimeda poolega. Seejärel hakkab kivi selle osaga meis tegelema. Ta eemaldab kehast kasutu energia, viib välja kurbuse, viha ja rahutuse.

Lumehelbeobsidiaan sümboiseerib valguse ja pimeduse tagaskaalu. Ta on obsidiaanidest kõige leebem ning oma mõjult pehmem kui must obsidiaan. Mahagonobsidiaani mõju on soe ja mustast rahulikum. Hõbe- ja kuldobsidiaan mõjuvad müstiliselt ning lummavalt – neid peab oma silmaga nägema ja nende mõju avastama.

Kivimit tuleb puhastada sooja veega, materjal on kuumustundlik.