Opaal

Opaali nimetus tuleb sanskriti keelest – upala – kalliskivi, vääriskivi. Huvitav on asjaolu, et opaal on amorfne kvarts, mis sisaldab umbes 6-10% ulatuses vett. Nii võivad need kivimid kuivades oma omadusi kaotada. Opaali võib esineda peaaegu kõikides värvides olles nii pruun, kollakaspruun, pruunikasmust, punane, roheline, kollakasroheline, valge kui ka oranžikaspunane. Esineb ka värviliste valgusefektidega (opalestsentsiga) opaale, mistõttu on väärisopaalid, mis paistavad silma oma vikerkaarehelgiga, kuulunud alati salapäraste vääriskivide hulka.

Opaali on vääriskivina kasutatud juba ammustel aegadel nii assüürlased, babüloonlased kui ka roomlased. Oma erinevate värvuste ja valgusefekti tõttu on opaalist saanud muutlikku elu sümbol.

Väärisopaali liigitatakse vastavalt värvusele järgmiselt:
Piimopaal – poolläbipaistev, helesinistes toonides opalestsentsiga.
Must opaal – violetse, sinise, rohelise või bordoopunase värvivarjundiga punakalt küütlev.
Arlekiinopaal – kirju kollase, punase, rohelise ja helesinise mustri ning opalestsentsiga.
Tuliopaal – kollane või punane tulipunaselt küütlev.
Girasool – piimjad, sinaka või punakat tooni opalestsentsiga.
Sammalopaal – erinevate roheliste varjunditega või ka karmiinpunaselt küütlev.
Kuningopaal – tume- ja purpurpunane opaal, mille südamik on ümbritsetud ererohelise sõõriga.
Hüaliit on klaasjas, klaasi meenutav opaal.
Kaholong on valge, portselani meenutav opaal.

Opaali tuleb puhastada voolava või seebiveega, laadida mõõduka aja jooksul päikese käes. Kivimit tuleb kindlasti hoida kosmeetika eest ja aeg-ajalt asetada vette. Opaal on rabe ja reageerib tugevatele temperatuurikõikumistele – soojuse mõjul võib lõheneda.